Raimond Roosalu õpib Rapla Vesiroosi gümnaasiumi 2.a klassis. Poiss on liikumispuudega ja käib koolis tugiisiku saatel. Õpilane ühes personaalse tugiisikuga on meie koolides veel üsna uus asi.
Raimondi ema Tiina Roosalu on pojale valitud kooliga väga rahul. Halva liikumise ja tasakaaluhäiretega poisi jaoks oleks teine mõeldav variant olnud Haapsalu Sanatoorne internaatkool, aga Raimondi koolimineku aastal Haapsalus 1. klassi ei avatud ning pere polnud ka valmis 7-aastast last kodust ära internaati saatma.
Raimondi terviseprobleemid andsid endast märku juba mõni päev pärast sündi. Mis aga lapse loiuks ja jõuetuks teeb, oli terve esimene eluaasta jooksul mõistatus. „Tehti analüüsid ja uuringud, kuid selgust ei saadud,” meenutab Tiina. „Kui poiss sai 9 kuuseks, öeldi, et võite lapse ära anda, sest temast ei tule midagi. Ja eks pilt oli kurb ka, kuna sel ajal ta ei suutnud end keeratagi, rääkimata istuli tõusmisest või muust.” Aastasele Raimondile otsustati Tallinna haiglas igaks juhuks veel üks aju-uuring teha. See tõi viimaks selguse – ajusse ladestunud bilirubiin oli kahjustanud poisi tasakaaluorganit. Arst andis siiski perele lootust, et sihikindla taastusraviga on võimalik Raimondit tublisti aidata.
Diagnoosi panekule järgnenud suve jooksul tegi poiss läbi hüppelise arengu. „Läksime sügisel haiglasse ja arst ei uskunud oma silmi. Ta ütles, et Raimondiga on toimunud selge ime,” naeratab poisi ema.
Praegu on Raimondi kõige suuremad hädad halb tasakaal, tahtmatud liigutused ja häiritud kõne. „Näiteks kui ta tahab tassi lauale panna, võib juhtuda, et läheb hoopis viltu ja ta ei saa seda õigesse kohta pandud. Ta ei saa ka ise nööpe kinni ega saapapaelu seotud, ta käed lihtsalt ei suuda seda teha. Teiste laste jaoks on kindlasti iseäralikud Raimondi taaruv kõnnak ja lisaliigutused,” selgitab Tiina. Ta räägib, et klassikaaslaste võõristuse vältimiseks korraldasid nad 1. klassis lastele küsimuste ringi, kus kõik võisid uurida, mis neile Raimondi teistmoodi olekus huvi pakub. Esimesel korral küsimusteni ei jõutud, olukord oli uus. Raimond käis esimestel nädalatel koolis koos emaga ja tasapisi hakkasid lapsed Raimondi emalt küsima, miks poiss on selline ja kas ta saab terveks. Ema seletas, et seda haigust ei saa kahjuks ravida. Raimondi aju on kahjustunud ja sellega midagi peale hakata ei saa. Selle peale küsiti, et kas isegi operatsioon ei aita. Ema vastas, et ei aita ja see vastus lapsi rahuldas. Kui isegi operatsioon ei aita, siis pole midagi teha ja olukorraga tuleb leppida. Ja nad ongi leppinud Raimondiga ega vaeva oma pead enam selle üle, miks ta teistmoodi liigub või kõneleb,” räägib Tiina.
Raimondi koolipanekuga hakkas poisi ema tegelema juba varakult – kooliminekueelsel talvel. Kool leidis, et mingeid takistusi pole ja kui tugiisik on olemas, võib liikumispuudega laps 1.septembril kohale tulla. Augustis selgus aga, et koolil tugiisikut pakkuda pole ning perel tuleb inimene omal käel leida. „Kohe meenus mulle üks meie sugulane – Anu Roo, kes on ka ise puudega lapse ema ja õnneks jäi Anu nõusse.Ta käib siiamaani Raimondit aitamas,” rõõmustab Tiina. Ta kinnitab, et talle kui emale Raimondi tavakoolis õppimine erilisi lisakohustusi ei too, peale selle, et poiss tuleb hommikul kooli saata ja pärast tunde jälle vastu võtta. Õpetajaga on pere tihedas kontaktis. Tiinal on kokkulepe, et vajadusel võib ta õpetajale ka õhtul koju helistada. Mõned kirjalikud tööd teeb Raimond arvutis, siis on vaja emal need õpetajale edasi saata.
„Kui vaimne areng on korras, tasub minu meelest küll laps tavalisse kooli panna,” on Tiina oma kogemuse põhjal veendunud. „Ta saab oma õdedega samas koolis käia ja ikkagi kodus elada. Peale selle harjub ta olema tavalises keskkonnas, mitte eritingimustes. Ja teised lapsed jälle näevad juba väiksest peale, et kõik inimesed ei ole ühesugused.” Ta lisab, et vaevalt oleks Raimondi käsi nii hästi käinud, kui poleks sellist vastutulekut kooli poolt nagu Vesiroosi gümnaasiumis.
Piret Kold, Raimondi klassijuhataja
Raimondiga meil erilist muret pole olnud ja eelkõige seetõttu, et tal on selline tugiisik nagu Anu Roo. Meie koostöö Anuga on sujunud suurepäraselt. Mina annan Raimondile korraldusi täpselt samamoodi nagu kõigile lastele, tema täidab neid ja tugiisik lihtsalt suunab ja abistab selles, millega poiss ise hakkama ei saa. Nii õpilased kui mina ise oleme kõik Anu kohalolekuga klassis harjunud, nii et ega me tunni ajal teda sõna otses mõttes ei näe ega kuule. Ta lihtsalt kuulub Raimondiga kokku ja minul on kindlus, et poisil on tugi. Nii et minu kui õpetaja jaoks on Raimond tavaline õpilane, midagi teistmoodi küll ei ole.
Sellist asja pole ka juhtunud, nagu mõnikord peljatakse, et erivajadusega last hakatakse narrima või isegi kiusama. Eks siin algul käidi ukse vahelt piilumas, et ikkagi teistmoodi liigub ja missugune ta siis on. Ja siis me kohe teadlikult lasime neil vahetundide ajal siin vaatamas käia. Uudishimu sai rahuldatud ja rääkisime õpilastele, et inimesed ei olegi ühesugused.
Muudetud katkend artiklist "Raimond õpib tavakoolis".
Kliki siiaKüsimused:
Milline puue on Raimondil? Vasta ühe sõnaga
